Ni om!

Suur Peterburi postitee lät vanast nink vastsest Ivangorodi liinast keskelt läbi. Vastsen omma suure laatsareti, kun tõbitsid sõamehi sütitetas. Üle silla jälle tagasiminnen saame Narva liina. Liinal om seeläbi vanamoodi nägu, et maja kelbopoolega uulitsa poole väljakäuva nink vana nikerdu tööga ehitetu ussede pääl piibli värsikese omma lugeda. Om ka sääratsid maju mitmid, mes tühjalt saisva, sest, et nema kokusadaman omma nink keake ei julgu sisen elada. Usse nink akna omma lauduga kinni löödu, nink mõnel ei ole õiget peremeestke enam, et ta võla eest om äravõetu, nink võlanõudja võlavõtjaga ammuke jo havvan hengava.

Liinan om kolm kerikut, üks Saksa- tõine Soomekerik, kolmas Venekerik. Kui Keiser Peeter 1. liina Rootslaste käest oli äravõitnu, sis es jä meie usu rahvale Narvaliinan ei üteke kerikut pärra, enge rahvas pidi raatusen Jumala orjust pidama. 1726. ajastajal sai Soome kogudusele luba antus, oma vana puukerikut jälle ülessäeda, mes 1704. ajastajal sõan oli ärahäetetus saanu. Vasine Soomekerik palli 1773. ajastajal ära nink tema asemel teti vastne kivikerik üles. Õnnis Keisrina Anna and Saksa kogudusele vana Rootsi Toomekerikut jälle tagasi, mes vääga uhkeste maakiviast om tetu nink suurte akendega ehitetu. Kae neid kolm kirikut väljastploolt nink sisestpoolt läbi nink pea meelen, mes sa sääl olet nännu. Kül targemba mehe kodun sulle äraseletava, mes nema neist teedva nink vanust kirjust omma opnu.