Imetegu

Ent nüüd vea mina sinnu pool vägisi veel versta viis kõrvale Peipse poole Joala mõisa, Narova jõe veeren, üte suurt Jumala imetegu kaema. Narova jõgi tulep Peipsist välja nink lät Soomemere lahe sisse. Ent enne kui jõgi Narva liina manu jõvvap, Joala mõisa lähükesen, kukup jõgi äkitselt kõrgelt kaldalt maha orgu, sääratse mürina nink praginaga, et jäle om näta nink kuulda.

Et kaubalodja, mes Pihkva polt tuleva nink Narva poole jõudva, seda kanget veevoolamist mööda alla ei tohi minna, sest et nema kalju vasta purus pihus läässe, sis saap kiik kaup siin Joalal mõisa man lodjist maale viidus nink ratil edesi saadetus; ent lodja lääva siist tagasi. Narva liinan pantas kaup aita ehk veetas õkva laivu pääle, mes liina al jõe pääl kaupa vastavõtva nink säält kaubaga mere poole purjutava. Et Narova jõe voolas Joale mõisa al kaubaajamisele suurt viitust nink kulu teep, is om jo mitmilt poolt nõvvu antu, Joala mõisast teist teed kraavi leigata seeni kui Narva liina, ni lai nink sügav, et lodja parajalt kaubaga võiva minna nink tagasitulla; ent ei ole veel midake kuulda, kas se asi mes palju raha tarvitap, saap etevõetama, vai niisama jääma. Tollepool Joala mõisat ajap Narova jõgi saare pääl suurt vabrikut, kun villast nink poomvillast rõivast kootas, nink mes nüüd ildaaigu Amerikamaa kaupmeeste nõvvu nink abiga ni suures tetas, et temasarnast ei Vene riigin ei muial olle leüda. Loota om, et selle vabriku läbi Narva liin saap hääd kasvu tundma nink edispäide tublis kaubaliinas saama.