Olet
sa sillast ülekäunu ahtakesest kivivärajast läbi, sis sa saat
edimält vana liina, mes Taanimaa kuningas Valdemar 1224. ajastajal
om ehitanu. Arva nüüd pärra, mitus ajastaiga Narva liin saiasp.
Lühiken lai uulits kaldup
värajast allapoole vesiväraja poole. Se
väraja taka om suur illos sild, kivist ülestetu 423 jalga piuta,
raud käsipuud mõlembil pool, ja uhke jõgi voolap ja rutap silla al
mere poole alla. Kummalgi sillaotsal saisva paar kuhjalist kivitulpa.
Neide pääle om Vene keele kiri ülespantu, et sild saanu 1829.
ajastajal Würtembergimaa
Hertsogi Aleksandri valitsuse
al ehitetus.
Hääd
kät uulitse otsal jõe kaldal saisap vana Lossimaja. Tema pääle om
kõrge torn säetu, mes Pikas
Häärmais kutsutas. Nüüd
hildaaegu pärametse sõa ajal pruugiti lossimaja laatsaretis, kun
tohtride arstimise läbi mitu haavatut ärasüteva, ent ka mitu abi
es saa, enge surma pidiva nägema, ehk
kül siin tõbitside eest niidade hoolt kanneti, kui ennege eale
võimalik om, nink et neil ütestke tarvidusest puudus es ole. Ehk
om ka sinu velitsist mõni siin haigevoote pääl puhkanu! –
Tõiselpool jõke, vasta Lossimaja, saisap vana
kinnilinn, Ivangorod nimi, mes enamb ei saa parandetus, sest et teda
vaja ei ole. Tema om säitsme
hööriku nink kate neljakandilise torniga ehitetu. Se om nüüd jo
366 ajastaiga, et Suurvürst Ivan Vassiljevits seda kinnilinna
ülestegi, nink kui ne vana torni oskas kõnelda, neil oles palju
kõnelemist vanast sõast nink vereäravalamisest, haavatuide
oigamisest nink äraväärdjide hõiskamisest. Ent nema ei lausu
sõnake.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar