Nurm kasvatap hääd vilja

Edesiminnen näet sa veel hääd kät ilosat Tõrma mõisa nink saat sis pea üte kotuse pääle, kun te seeni ajani egakõrd ni pehme ja põhjato moane oli, et vaivaga enne läbi sait, ent nüüd om Kurema mõisaher, kuulus mees oma targa valitsuse läbi, seda kotust igavetses ajas äraparandanu nink seeläbi tahedas tennu, et ta lasknu savitorusid tee põhja panna, mes vet kraavi sisse kõrvale saatava. Seda kunsti tetas nüüd jo meie maal mitmin paigun, et vesitse ehk leede nurme pääl savitorude läbi maa tahedas sunnitas. Mõisniku kea seda asja mõistva nink sündsan kotusen sääräatsid torusid laskava kolm ehk neli jalga süvita panna, saava nüüd hääd vilja nurme päält, kun muste egakord külm nink vesi vilja ärarikse. Inglismaal om see asi kiige-edimalt ülesvõetu ja 30 ajastaega äraproomitu nink leütu vääga tululik olevat. Kooraste Paron Kanepitse kihelkunan om palju nurmemaad sedaviisi parandanu nink ka Raadimõisa nurme pääl Tartu liina lähüksen om ildaigu üts nurm savitorudega ärapantu nink vesi joosep sääl parhilla maa al torusid mööda sorinal kraavi. Seesama Raadimõisa al Mütta talun Emajõe ja Tallinna postitee vaijel tetas vabrikun masinaga sääratsid torusid nink palutetas pärast ahjun sedasama viisi kuis savikivve palutetas. Kül võtva ka talumehe pea seda kunsti pruukma, kui torusid nakatas odavamba hinnaga müüma. Kagga Rein Nüpli vallan Ottepä kihelkunan, üts hoolikas taluperemees, om sedaviisi nakanu oma nurme parandama, et tema kraave nurmest läbileikap, 3 ehk 4 jalga süvita, hagu kraavi põhja panep nink päält mullaga täudap. Vesi närisep kraavi mööda nurme põhjast välja nink nurm jääp tahedas nink kasvatap hääd vilja. Hagu omma kül odavamba kui toru, ent ei püsi ni kavva, sest et na aigu mööda äramädaneva.