Juba
nakat koormaga Mustveede Peipse rannan jõudma.
Tan sa näet ni palju poote,
saialavkid, soldati kasarmid ja muid seesugutsid hoonid, et arvad
liina kotuse olevat; ent ei olle mud midake kui suur Vene küla. Küla
saisap mitme mõisa krundi pääl, ent maja omma kodanikuide omandus.
Suure kõrtsi een om õtse kui turuplatsi pääl kiik rahvast ja
kaubakoormid täus, sest et
siin külan kõvaste kaubeldas. Kavvest
Põltsamaalt, Villandilt, Paidelt, Simmonalt veetas vilja sia koku ja
vahetetas kala eest ära, mes Mustvee rahvas Peipse järvelt püüdava.
Et ehk kül siin kõvaste
viljaga, kaluga nink hobestega kaubeldas, siski sünnip harvaste
ennege, et raha kõrtsis raisatas, ni
kui mujal laade viis om. Kes
oma kaupa om ära kaubelnu, võtab ehk paari tenga eest saia lastele
kodu via nik sõidap sis, raha karmanin nink kalakot jalgu een, kodu
poole.
Olet sa kõrtsin
ärakäunu, kos ka piibukest
palama panet nink pärrakullet, mes haina nink kaara hind om nink
imes pandnu, et palju kallimb om kui kodupool, sis
nakame jälle
koormaga edesiminema, sest Lohusun sünnip hobest ravitseda. Sääl
ehk laulap naljakas postimees värsikest:
Lohusun mind lopsitie,
Ninasin mind pessetie.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar