Tük maad
edesiminnen näeme Saaremõisa ilosid uhkid maju. Seesama suur mõis
nink palju muid uhkid mõisi omma üte rika krahvi herra peralt nink
kiik neit mõisit pärip vana säeduse pärra iks esa vanemb poig.
Kül sis sel rikal herral võib ka vaiva olla, kiik mõisid
valitseda. Siski ära jäägo kadedas oman meelen! Om jo veel
parembat hääd, kui seda ilmliku. Sa jo tunnet omete vaimuliku hääd,
rikust Jumalan! Näts, seda parembat, jäädavat hääd jagap taivane
Esa kiigile, kea seda perranõudva, üteviisi, olgo na suure rika
herra, vai vaese talupoja ehk kodapooliku. Nink so lambakaska al
tuigup vast rahulikumb nink rõemsamb süda, kui mõne suure rika
Saksa sameti nink siidi rõiva al.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar